Emakeelepäev
Juba rohkem kui 20 aastat on tähistatud Emakeelepäeva. See traditsioon sai alguse 1996. aastal ja nüüd tähistatakse seda igal aasta 14. märtsil. Alates aastast 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäeva ka riiklikuks tähtpäevaks.Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.
Miks on emakeelepäev 14. märtsil?
Sest just sellel päeval on sündinud üks esimesi eestikeelseid kirjanikke Kristjan Jaak Peterson. Samuti tunnustatakse teda selle eest, et ta pööras oma oodis “Kuu” tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele:
„Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavust (igavikku) omale otsida?“
Kas mujal maailmas ka tähistatakse emakeelepäeva?
Jah. 17.11.1999 määras UNESCO 21. veebruarile rahvusvahelise emakeelepäeva, kuna 1952. aastal sellel kuupäeval hukkusid Dhakas, Bangladeshis mitmed tudengitest meeleavaldajad, kes nõudsid bengali keele üheks Pakistani riigikeeleks kuulutamist. Hiljem hakati seda päeva tähistama Märtrite ja Keeleliikumise päevana.
Kuidas tähistada emakeelepäeva?
Emakeelepäeva ja kirjamees Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva tähistamine on traditsiooniks igas koolis, kus õpetatakse eesti keelt. Tähtpäevale kohaselt räägitakse eesti keelest, toimuvad etteasted, vaadatakse filme ja kuulatakse muusikat.
Miks mitte viia ka oma koju sisse traditsioon selleks päevaks? Kas ei oleks tore igal aastal istuda perega laua ääres ja maitsta kodumaiseid toite? Hommikut võib alustada juba väikse üllatusega Õnneküpsise näol. Olete kindlasti näinud filmides, kuidas krõmpsuv küpsis avatakse, et selle sisse peidetud üllatus – väike sedelike – kätte saada. Riisipaberil on tarkusetera või “õnne valem”. Õnneküpsise sees olev silt on eesti keeles! Seega on see lõbus viis paluda alles lugema õppival lapsel kokku veerida küpsise sees olev tarkusetera.
Juba lugemisega ree peal olevatel lastel ja täiskasvanutel võiks olla aga ülesandeks saadud tarkuseterast meenutada midagi kaunist ja kodumaist keeleõppimise päevilt.
Tore oleks ka rääkida terve päeva kaunis eesti keeles püüdes mitte kordagi kasutada välismaiseid mugandeid ja teisi väljendeid. Samuti oleks omal kohal kodumaiste klassikaliste filmide vaatamine ja üheskoos lauamängude mängimine.
Viimaseks sobib suurepäraselt kaardimäng „Liitsõnamängud“ ja „Lühend-ja valemmõistatused“. Mõlemad kaardimängud on valminud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja folkloristika osakonnaga. Kaardipakis on liitsõnamõistatusi üle 200. Mängu saavad mängida ka eelkooliealised, sest tekstid on trükitähtedega! Lühend- ja valemmõistatused on 14+ (170 mõnusa keelenalja, mille levikuaeg ulatub nõukogude ajast tänapäevani välja. Näiteks: Mida tähendab NLKP? Natuke liiga kõva pidu). Kui tead salasõna “eesti keel on minu emakeel”, saad märtsikuul mõlemad kaardimängud soodushinnaga 2 x 7.7€ = 15,4€.
Õhtut võiks teleri asemel sisustada ühine raamatu lugemine. Vajadusel haarad prillid prillitoosist või selle hoidjalt, vajud mõnusalt diivani sisse ja asud aga lugema. Väiksemad, kes ise lugemisega veel hakkama ei saa kuulavad ju samuti hea meelega just oma emme-issi ette loetud muinasjuttu. Klassikalised rahvalood oleks tänase päeva puhul just oma õigel kohal.
Kui raamatut päris lõpuni lugeda ei jõua, sobib kenasti sinna vahele asetada ilus metallist järjehoidja.
Vanavanematele külla minnes võiks kaasa võtta Vanavanemate mälestuse raamatu.
Vanaemal ja vanaisal on ikka mõni lugu, mida jutustada. Vanavanemate tarkused ja lood on õpetlikud. See, kuidas nende noorusaegadel elati, tundub uskumatu. Mälestuste raamatu koostaja soovib, et lapselapsed saaksid nendest lugudest inspiratsiooni, soovitusi ja õpetusi. Vanavanemate lood võiksid olla elumuutvad.
Öö saabudes on omal kohal lõppeva päeva meenutamine ja miks mitte ka selle üles tähendamine märkmikusse. Pole midagi ilusamat, kui päris enda käega kirjutatud tekst mõnusale puhtale paberile.
Ja ongi aeg unemaale sättima hakata ning kauneid kodumaised unenägusid vaadata.
Jõudu ja pikka iga sulle kaunis eesti keel!
